Paljudel eestimaalastel seisab kontol suuremaid summasid vaba raha, mis on saadud pärandusena, olemasoleva kinnisvara müügist, kingituse või dividendidena. Raha kasvatamise asemel hoiab enamus seda igaks juhuks pangakontol, et see vajalikul hetkel kasutusse võtta.

Holm Banki hoiuste tootejuhi Kristiina Toomei sõnul on enamus meist nõukogude pärandi tõttu pigem kehvad säästjad.

„Oleme pidanud elama ajal, mil headest asjadest sai vaid unistada. Sellepärast ei ole üllatav, et vaba raha olemasolul soovitakse kohe oma elujärge parandada. Näiteks panustavad inimesed meelsasti uuemasse autosse, hangivad paremaid kodumasinaid, teevad kodus remonti, käivad perega reisimas,“ sõnas Toomei.

Otsustamine, mida vaba rahaga peale hakata, võtab alati aega. Kontol seisev vaba raha kaotab aga ajaga väärtust ja on täiendav riskide allikas.

„Riske on erinevaid – mõned tulenevad meist endist, teised välistest ohtudest. Kui kontol on suurem summa raha, on inimesel alati võimalik teha spontaanseid emotsioonidel tuginevaid ostuotsuseid, millega kiputakse säästude kallale minema. Lisaks on paljud inimesed sidunud oma kaardikontod internetiostukeskkondadega, mille tagajärjel võivad nende rahale ligi pääseda ka küberkurjategijad. Kõige turvalisem on hoida raha selliselt, et see pole seotud ühegi maksekaardiga ning sellele ligipääsemine vajab teadlikku tegutsemist. Rahale ligipääsemiseks kuluv aeg toimib mõtiskluspausina, et jõuda selgusele, kas on ikka vaja raha nüüd ja kohe kulutada,“ soovitas Holm Banki esindaja.

Tema sõnul on säästude või suuremate sissetulekute kasvatamiseks või kasutamiseks mitmeid võimalusi, millest igaühel on omad head ja vead.

  • Holm Banki esindaja sõnul ei ole hoiustamine kindlasti rikastumise teenus. See on pigem viis säästa ja hoida raha tulevasteks investeeringuteks seda samal ajal teenusepakkuja toel kasvatades. Suurpangad pakuvad hoiustele pigem olematuid ca 0,2% hoiuseintresse. Väiksemad pangad pakuvad juba märksa kõrgemaid intresse, mis näiteks Holm Banki puhul on kuni 2,5%. Erinevalt väga kõrgeid intresse pakkuvatest hoiulaenuühistutest on pankade hoiused alati garanteeritud. Pangad, mille hoiused Tagatisfond hüvitab, on loetletud Tagatisfondi kodulehel. Isegi, kui peaks tekkima panganduskriis ja hoiustav pank peaks minema pankrotti, siis 100 000 eurot ühe hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses on tagatud.

  • Toomei sõnul pakub aktsiaturg omajagu põnevust ja võimalusi panna suurem summa raha veelgi suuremaks kasvama. „Samas on aktsiatega minu arvates samamoodi nagu elektritöödega – kui Sa ei tea, mida sa teed, siis parem usalda spetsialiste. Inimene, kes ei oska lugeda finantsturu signaale ning hinnata adekvaatselt erinevate ettevõtete tegevuse mõju nende aktsiahinnale, võib küllaltki lihtsalt aktsiaturul haavata saada ja suuri summasid kaotada,“ tõdes Toomei.

  • Laenu või järelmaksu jäägi tasumine. Toomei sõnul tasub alati kaaluda, kas vaba rahaga saab vähendada oma laenukoormust. Küll aga soovitab ta seda vaid selliste laenude puhul, mille intressid on kõrged ning mida on võimalik täielikult tagasi maksta. „Näiteks eluasemelaenu osalist tagasimakset ei ole tõenäoliselt otstarbekas teha, sest inimese laenumakse sellest ei muutu ning eluasemelaenude intressimäärad on üldjuhul niigi väga madalad. Sellisel juhul tasub kaaluda vabale rahale mõnd muud, kõrgemat tootlust teenivat väljundit,“ sõnas ta. Küll aga on mõistlik maksta kinni tarbimislaenud või liisingud, mille intressid võivad olla üle 10% ning mille maksete lõppedes jääks palgapäeval kontole rohkem raha. Tarbimislaenude ennetähtaegne tagastamine tõstab inimese krediidivõimekust, mis tähendab, et tulevikus laenu võttes nähakse inimest vastutustundliku tarbijana ning tema pakkumise intress on madalam.

 

  • Kinnisvarasse investeerimine. Nii mõnigi inimene kaalub suurema summa raha saamisel kas uue kodu hankimist või tänase kodu remontimist. Tänane kinnisvaraturu hinnatase ei ole ostmiseks kõige soodsam ning tõenäoliselt tähendab see ka laenu võtmist. Seetõttu tuleb Holm Banki esindaja sõnul arvestada, et kinnisvarainvesteeringu väärtus ajas küll kasvab, kuid lisaks laenumaksetele kaasnevad kinnisvara omamisega arvestatavad muud kulud. Kodu remontimine on mõistlik investeering, kui teed remonti kodu heakorra säilitamiseks või oma elutingimuste parandamiseks. Müügiks mõeldud kinnisvara remontimist nimetavad eksperdid pigem ebamõistlikuks - hinda see märkimisväärselt ei tõsta ning pigem võtad tulevaselt omanikult ära võimaluse kujundada endale omanäoline kodu.

  • Investeeringud metsa, kulda või teemantitesse. Tänapäeval on metsa investeerimisest saanud omamoodi viis metsa kaitsmiseks. Samas tuleb isegi kõige paremini hoolitsetud metsas varem või hiljem läbi viia ulatuslikum raie, kui investeeringut taas rahana vajatakse. „Müntidesse ja teemantidesse investeerimine on aga kindlasti tegevus, mis võiks jääda ekspertidele. Kergemeelseid investeerimishuvilisi on lihtne ebamõistlikult kõrge hinnaga petta ning neid imepisikesi väärisesemeid kodus hoides või eheteks disainides on alati risk, et need satuvad varaste saagiks või lähevad lihtsalt kaduma,“ nentis Toomei.