Holm Banki uus juht Rauno Klettenberg ütles intervjuus Lääne Elule, et lähiaja eesmärk on kasvatada ettevõtete laenuportfelli ja teenindada hästi olemasolevaid kliente.
Rauno Klettenberg, olete kuu aega olnud Holm Banki juht. Miks teid palgati?
Minu eelneva panganduskogemuse pärast - juhtisin Handelsbankeni siinset filiaali ja olen üldse finantssektoris pikka aega tegutsenud.
Mis ülesande panga omanik teile andis?
Ülesanne on vastutada panga tegevuse ja strateegia elluviimise eest, vaadates ühtlasi tulevikku.
Mis oli esimene emotsioon tööle asudes?
Panga taustaga olin tuttav, sest Liisi oli krediidiandjana pikka aega turul olnud. Panganduslitsentsi saamise eesmärgid olid samuti teada. Holm Bank ei olnud võõras. Haapsalus on panga juured, siit oleme pärit. Nüüd tuleb Haapsalust ja Tallinnast kaugemale vaadata ja võtta fookusse terve Eesti.
Liisi on ju Eesti juba vallutanud.
Meil on 350 000 klienti.
Kuidas panga kontor Haapsalu ja Tallinna vahel jaguneb?
Pangandus ei piirdu enam kontoriga. Tänapäeval on tähtis olla kliendile lähedal ning viimastele on meil ligipääs oma tuhande järelmaksupartneriga üle Eesti. Praegu panga organisatsioon kasvab, neljandik kontoritöötajaist on Tallinnas ja kolm neljandikku Haapsalus.
Kui tihti ise peate Haapsalus käima?
Suhtleme iga päev, käin vastavalt vajadusele. Kuna oleme üks ettevõte, siis aeg-ajalt tuleb inimestega kohapeal näost näkku suhelda.
Eesti on vallutatud, kuhu Euroopa Liidus edasi?
Eestis on pangana ka veel palju teha. Meil on suur hulk järelmaksukliente, aga praegu liigume ettevõtlussektorisse oma laenudega. Samuti võtame hoiuseid. Nende teenustega saame Eestis veel kindlasti kasvada.
Mida see tähendab, et liigute ettevõtlusse?
Pakume väikeettevõtetele ärilaenu. See on suhteline, kus jookseb suure ja väikese ettevõtte piir. Eestis ongi väiksed ja keskmised ettevõtted, maailma mastaabis suuri ettevõtteid on vaid ühe protsendi ringis. Meie oleme suunanud fookuse klientidele, kes soovivad äri arendada väiksemate laenudega. Pakume laenu investeeringuteks ja ka käibekapitali finantseerimiseks. Tihti ettevõtjad ei saa mujalt sellist teenindust ja tähelepanu nagu meie pangas.
Miks peaks ettevõtja Holm Banki valima?
Pangandusturul on toimunud palju muutusi. Suured Skandinaavia pangad on turuosa kaotanud, sest osa panku on lahkunud ja tegevuse kokku tõmmanud. See on andnud ruumi uutele pankadele, Holm Bankile sealhulgas, katsume tühimikku täita. Pakume ettevõtjale personaalset lähenemist, mida nad suurpangas ei pruugi leida.
Missugune on Holm Bank viie aasta pärast?
Oleme kasvanud teenuste ja toodetega tähtsaks partneriks oma praegustele klientidele, meil on rohkem ettevõtluskliente ja tõenäoliselt on meil tegevust ka üle piiri. Sellest on küll veel vara rääkida, aga üsna tõenäoliselt liigume tegevusega ka üle piiri.
Kas lähete Liisi kaubamärgiga välismaale?
See sõltub, mis teenustega sinna läheme.
Miks peaks soomlane võtma Eesti firmalt järelmaksu?
Põhjus sõltub turuolukorrast. Skandinaavias on väga palju ettevõtteid, kes võtavad laenu üle piiri. Sama kehtib deposiitide kohta.
Pangatooteid tänapäeval ei riigistata. Finantsteenuste võlu ongi selles, et piirid on avatud ja on võimalik minna uuele turule konkureerima.
Kas ainus konkurentsieelis on intressi ja teenustasu suurus?
Põhimõtteliselt on tingimused loomulikult konkurentsieelis.
Kuidas on edenenud deposiitide kaasamine?
Hästi, seatud eesmärgid on täidetud. Algse eesmärgi 10 miljonit eurot hoiuseid kogusime oodatud tempoga ning otsustasime pakkumist jätkata. Hoiuste kaasamise tulevik sõltub meie laenuportfelli kasvust - kui see kasvab, siis on vaja ka uusi mahte kaasata.
Kui suurt laenuportfelli selle aasta lõpuks saavutada tahate?
Me ei ole sellist eesmärki seadnud, sest pangalitsentsi saamise järel on meil eesmärgiks orgaaniline kasv. Konkreetsed numbrid seame tuleval aastal.
Mis võiks olla Holm Banki turuosa aasta lõpuks?
Krediidiandjana oli meie portfell kolm protsenti turust. Pangana on see aga alla protsendi. Ma ei hakka ennustama, kui suured me viie aasta pärast oleme. Meie kasv sõltub majanduse olukorrast ja ettevõtete vajadustest. Orgaaniline kasv tähendab seda, et kasvada saame nii palju, kui kasvavad ettevõtete ja eraisikute vajadused.
Majanduskasv on 3-4, eraisikute palgakasv 7-8 protsenti aastas.
Kuna baas on madal, siis meie kasv on veel kiirem, aga sellegipoolest ei hakka ma protsenti ütlema. Lisaks olemasolevatele toodetele on kasvu toetanud ka uued tooted väikelaen ja järelmaksukaart.
Mida tähendab väikelaenuäri jaoks see, kui palgad kasvavad väga kiiresti?
Ennekõike seda, et inimestel on võimalik tarbida natuke rohkem ja kiiremini. Väikelaen võimaldab veidi mugavamalt asju soetada. Eesti on üle elanud paar finantskriisi ja inimesed on näinud, mis selline põhjendamatu laenukasv kaasa võib tuua. Ma ei näe praegu suuri ülekuumenemise märke.
Keda loete Eestis peamiseks konkurendiks?
Ma ei näe, et me kelleltki turuosa võtaksime, sest mitu panka on Eestist lahkunud ja on päris palju inimesi, kes ise otsivad uut finantseerijat ja uusi võimalusi hoiustamiseks. Inimestel on võimalik valida, ka kodumaisel kapitalil põhinevate pankade vahel. Kõikidel pankadel on piisavalt ruumi.
Kõik pankurid ütlevad, et konkurents on tõsine, aga Eesti Panga andmeil keskmised intressimäärad aina tõusevad.
Kui head teenust pakkuda, siis on klient ka truu. Vahepeal konkurents Eesti panganduses vähenes, kui osa panku lahkus, see andis võimaluse uutele pankadele. Praegu on võimalik valida soodsamaid laenutingimusi kui paar aastat tagasi.
Uued pangad kasvavad orgaaniliselt ja neil on ruumi võtta ka suurpankadelt kliente. Orgaaniline kasv tähendab, et kedagi ei võeta üle, vaid kasvatakse omakapitali ja kapitali kaasamise baasil.
Millist panka vajab Eesti turg?
Eesti turg vajab paindlikku panka, kes suudab pakkuda teenust erineva suuruse ja vajadustega klientidele. Pangandus peab toimima nii, et seda ei panegi tähele.
Kas ootate nagu Bigbanki omanik, et rahvas lõpuks ometi teisest pensionisambast raha kätte saaks?
Kui korraga tuleb turule väga palju raha nagu näiteks enne 2007.- 2008. aasta finantskriisi, siis sel on üks halb omadus - raha kipub minema hinda. Hinnad hakkavad kiiresti kasvama, kui väga lühikesel perioodil tarbimine või kinnisvaraostud kasvavad. See ei ole kasulik tarbijale ega ka nendele, kes lühiajaliselt sellest võidavad. Ma arvan, et sellise rahamassi korraga turule toomine ei ole positiivne.
Pensioni peab vaatama etteulatuvalt ja pikaajaliselt, seda ei saa ühe poliitilise tuulega muuta. On hästi tähtis, et pensionivara säiliks ja kasvaks stabiilselt. Kiirete muutuste tagajärgi on raske hinnata.
Kui te loete pensionisamba reformijate argumente, mis te nende kohta ütlete?
Liiga palju emotsiooni, liiga palju tulistatakse puusalt ega analüüsita, mida teise pensionisamba kogumissüsteemi muutused kaasa toovad. Tähtis oleks analüüsida tagajärgi. Ideaalset süsteemi ei ole, aga tuleks mõelda, kuidas praegust pensionisüsteemi täiendada, et see oleks parem kui praegu.