Eesti põllumajandus on viimastel aastatel pidanud toime tulema keerulise ajaga: kallinenud sisendid, kõikuv turuolukord ja ettevaatlik investeerimiskliima on pannud paljud maaettevõtjad oma plaane ümber hindama. Samas on sektoris tunda mõõdukat optimismi ning koos majanduse tasapisi paranevate märkidega otsitakse taas võimalusi investeerida, kasvada ja tegevust kindlamale vundamendile seada.
„Põllumajandus on Eesti jaoks strateegiliselt oluline valdkond ja selle tugevus sõltub palju sellest, kas kohalik ettevõtja julgeb ka keerulisemal ajal sammu edasi astuda,“ ütleb Holm panga ärikliendi panganduse ja liisingu juht Viljar Lillemägi. Tema sõnul on viimaste kuude jooksul märgata, et ettevõtjate huvi finantseerimise vastu on taas kasvanud ning rohkem otsitakse võimalusi olemasolevate kohustuste ümberkorraldamiseks, hooajalise rahavajaduse katmiseks ja investeeringute tegemiseks.
Kuigi viimased aastad on olnud paljudele tootjatele pingelised, näitavad esimesed märgid majanduse stabiliseerumisest, et ettevõtjate kindlustunne hakkab tasapisi taastuma. Seda kinnitab ka statistikaameti esimese kvartali hinnang, mille järgi on Eesti majandus pöördunud tagasi mõõdukale kasvule. Maaettevõtjate jaoks tähendab see eelkõige seda, et taas vaadatakse otsa pikematele plaanidele, olgu selleks masinapargi uuendamine, põllumaa soetamine või tootmise laiendamine.
Lillemägi sõnul pöördutakse Holmi poole üha sagedamini sooviga olemasolevaid ärilaene refinantseerida, et vähendada igakuiseid kohustusi ja parandada ettevõtte rahavoogusid ning vajadusel kaasata ka täiendavat kapitali erinevate kulutuste katteks. Ta nendib, et põllumajanduses sõltub väga palju hooajalisusest ning ettevõtjal peab olema võimalus kujundada maksegraafik nii, et see arvestaks hooaja, toetuste laekumise ja tegeliku rahavooga. Sageli aitab pikem periood või väiksem kuumakse ettevõttel keerulisema aja rahulikumalt üle elada ja jätta rohkem ruumi järgmise hooaja ettevalmistamiseks.
„Oluline on, et pank ei vaataks ainult numbreid, vaid mõistaks ka ettevõtte tegelikku sisu ja potentsiaali,” räägib Lillemägi. „Kohtume meelsasti ettevõtjatega nende juures kohapeal, sest põllumajandusettevõtte tegelik pilt avaneb sageli just tootmises, laudas, põllul või töökojas – mitte ainult aruannetes. Oleme käinud nii juustutootjate, karjakasvatajate, küüslaugukasvatajate kui ka mahepõllumajandusega tegelevate talunike juures. Eestis tehakse väga ägedaid asju ning sageli vajab ettevõtja lihtsalt partnerit, kes mõtleks temaga kaasa ja annaks arengule veidi hoogu juurde. Meie soov on leida nii suurele kui ka väikesele ettevõtjale talle sobiv lahendus. Kodumaise pangana teame, mida meie ettevõtjad ootavad ning see on tekitanud väga hea ühise arusaama põllumeeste vajadustest.“
Holm on viimastel aastatel teinud tihedat koostööd Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA), et aidata maaettevõtjatel investeeringuid ellu viia. Lisaks nähakse üha suuremat huvi põllumaa tagatisel finantseerimise vastu. „Kliendid hindavad lahendusi, kus protsess on selge, dokumentide kogumine mõistlik ja otsused liiguvad ettevõtja jaoks vastuvõetavas tempos. Ettevõtja jaoks on oluline, et asjaajamine ei muutuks omaette täiskohaga tööks,” selgitab Lillemägi. „Kui saame protsessi lihtsustada ja pakkuda paindlikke võimalusi, siis see annab ettevõtjale rohkem aega oma põhitegevusega tegeleda.“
Lisaks investeeringutele mõtlevad maaettevõtjad üha rohkem ka sellele, kuidas oma vaba raha targemini hoida ja kasvatada. Lillemägi sõnul ei ole ettevõttel mõistlik hoida vaba raha lihtsalt arvelduskontol. „Taas on muutunud aktuaalseks hoiustamine ning ettevõtjad võrdlevad teadlikult erinevaid võimalusi. Ei tasu piirduda oma kodupanga ja teiste universaalpankadega, sest enamasti on väiksemates pankades hoiuseintressid märksa kõrgemad kui suurtes. Igas Eestis registreeritud pangas on nii eraisikute kui ettevõtete hoiused 100 000 euro ulatuses turvaliselt tagatud riikliku tagatisfondi poolt.“ Eesti majanduses on Lillemägi hinnangul praegu oluline hetk, kus ettevõtjate investeerimisjulgus hakkab tasapisi taastuma, kuid samal ajal hinnatakse rohkem personaalsust ja siirast koostööd. Maaettevõtja otsib partnerit, kes tuleb vajadusel kohale, kuulab ära ja aitab lahendusi leida. Eesti oma ettevõtete toetamine ja kohaliku elu hoidmine on Holmi jaoks väga oluline.
Artikkel ilmus Postimees.ee lehel juunis 2026.