Kuidas ära tunda petukõne ja end kaitsta?

"Tere, helistame teile pangast. Tuvastasime äsja teie kontoga seotud võimaliku petturite tegevuse," teatab sulaselges eesti keeles reibas noormehe hääl. "Meie panga kohus on kaitsta teid, kui head klienti, teie raha ei ole enam ohus, aga kas olete valmis meiega koostööd tegema petturite paljastamiseks ja tabamiseks?"

Umbes selliselt võiks alata üks petukõne. Ja kes siis ei tahaks petturite kinninabimisel abiks olla. Kõne võib tulla näiliselt ka politseiametnikult või tervishoiutöötajalt (ja üks sinu lähedastest, kes olla andnud sinu numbri, olla hätta sattunud) või elektrifirmalt (ja su voolumõõtja võib vajada vahetamist, sest muidu näitab see liigset tarbimist) või investeerimisfirmast (ja just on avanenud üks fantastiliselt kasumlik ja praktiliselt riskivaba rahapaigutuse võimalus) ja nõnda edasi. 

Kuidas tekitada harjumusi, mis aitavad end kaitsta järjest kavalamate petuskeemide eest, räägib Holm panga talitluspidevuse- ja infoturbejuht Alland Parman.

Kui mõne aja eest päästis meid asjaolu, et petturid väikeste rahvaste keeltes (nagu eesti keel) veel väga vilunud ei olnud ja suurem osa petukatseid olid võõras või väga viletsas eesti keeles,  siis nüüd on tehisintellekti abil see mure murtud. Ja me kõik oleme sihikul. Minu täiesti tavalisele telefoninumbrile tuleb paar-kolm petukõnet kuus, hooajal isegi rohkem.

Ei ole võimalik anda nõu kõikide erinevat liiki praeguste ja tulevaste petukatsete vastu, aga on siiski mõned üldised harjumused, millega saab end petturite vastu kaitsta. Ma jagan mõningaid oma isiklikke tähelepanekuid.

1. Hoian oma telefonis kõiki olulisi kontakte, siis ma näed sissetuleva kõne puhul enamasti, kes helistab. Ja kui helistab tundmatu number, siis ma korra mõtlen, kas ma peaksin seda üldse vastu võtma? Muidugi on elus olukordi või ameteid, kus seda peab tegema (näiteks oled on kontakttelefoni pannud müügikuulutuse alla või on su number firma kodulehel just selleks, et sinna saaks helistada). Aga kui ma ei oota sissetulevat kõnet võõralt numbrilt, siis on šansid üsna suured, et helistab tüütu müügimees või sootuks pettur.

2. Omaette teema on sõnumitega seotud pettused (Messenger, WhatsApp, Snapchat jne). Seal juhtub sagedamini, kui arvata oskan, et kellelgi konto on kaaperdatud ja sõnumite taga on hoopis kurikael, mitte mõni ammune kauge tuttav, kes ühtäkki mind üles otsis ja -- sõltub petturi suvast -- kas vajab ootamatut abi või tahab jagada sülle langenud varandust või mida veel. Sõnumite puhul kontrollin ma erilise hoolega, kas need ikka pärinevad õigest kohast, eriti kui need on ootamatud või muul moel ebatavalised. Ja kui "kauge tuttav" alustab sellega, et "kas annaksid mulle oma telefoninumbri", on jutt lühike, ta eemaldatakse mu sõbralistist. Väga väike tõenäosus, et selle tõttu mu elu õnn mööda libiseb.

3. Kui ma siiski võõral numbril kõne vastu võtan, siis ma mõtlen: ma ei tea, kes helistab ja ta võib mulle mida iganes kinnitada, aga ma ei saa seda kontrollida, seega tegemist võib olla petukõnega. Pangad üldjuhul oma klientidele lihtsalt niisama ei helista, pangakõnet võin ehk oodata siis, kui mul on mõni laenuleping sõlmimisel või laenumaksed maksmata. Ja siis on ka jututeemad teised, telefoni teel ei küsita PIN-koode ega kaardinumbreid ega muud salajast ja tundlikku infot. Politsei ja muud riigiametid niisama ja ilma eelneva kokkuleppeta inimestele ei helista. Ja kui helistakski, siis ei juhtuks midagi, kui ma selliseid kõnesid vastu ei võta. Mul ei ole kohustust tundmatuid kõnesid vastu võtta, nendega oma aega raisata ega uskuda, mida seal räägitakse. Ja kui tõesti oli oluline asi, siis helistatakse uuesti või leitakse muu võimalus minuga ühendust saada.

4. Ma olen ette otsustanud, et otsuseid midagi osta, müüa või investeerida ei tee ma telefonikõne ajal või ajel. Sellega lõpetan kiiresti ka müügikõned. Samuti olen ette ära otsustanud, et telefoni teel ei anna ma mingeid andmeid, kui ma ei ole selleks varem kellegagi usaldusväärselt kokku leppinud. Jah, ma olen andnud ka telefoniintervjuusid ja vastanud statistikaameti küsitlejatele, kuid need on eelnevalt kontrollitud ja kokkulepitud kõned.

5. Mida rohkem teine pool minust teab (kui kõne või sõnum tuleb tundmatust allikast), seda kahtlasem. Kunagi ma arvasin, et minu tagasihoidlik isik ei paku kellelegi huvi, aga tänapäeval on tehnoloogia abil võimalik üllatavalt kergesti ja odavalt saada kokku muljetavaldav kogus andmeid (isikukood, elukoht, sugulussidemed, töökoht, ametialased sidemed, elulugu, koolikaaslased, naabrid ja palju muud) igaühe kohta ja petturid seda mulje avaldamiseks ka kasutavad, et näida usaldusväärsena või "mingeid nuppe vajutada".

6. Mida rohkem teine pool minust tahab (mine sellele saidile, kliki sinna ja tänna, lae see asi oma arvutisse alla ja käivita ja nõnda edasi) seda kahtlasem. Ma pole kohustatud midagi tegema, mida teine pool tahab, et ma teeks, hullem veel - selle tegemine on enamasti lausa ohtlik. Eriti tuleks hoiduda sellest, et midagi lasta oma arvutisse installeerida või mobiili alla laadida, see on juba samaväärne ettepanekuga "kas tohib, ma panen su vannituppa kaamera", isegi hullem veel - sellega varastatakse sinult tõenäoliselt kõik PIN-koodid, kaardinumbrid, isikuandmed, võetakse sinu nimele laen, müüakse maha su kodu ja võetakse kogu raha ka ära.

Võib-olla oled sa kuulnud küünilist ütlust "Lollidelt tuleb nende raha ära võtta." Ma ise ei tahaks end üldse lolliks pidada, aga ma olen ka pettuse ohvriks langenud, isegi väikese summa raha kaotanud. Petupakkumist vaadates polnud üldse lolli tunnet, see tuli pärast. Oleks võinud hullemini minna. Ma tean ka ütlust "liiga hea, et olla tõsi", aga ahvatlev pakkumine on ikkagi ahvatlev, sest muidu ta poleks ahvatlev. Õpin kogu aeg, parem hilja kui liiga hilja.

Ma ei tea, kui targaks ma võin pettuste äratundmisel saada, aga ma olen muutunud tundmatust kohast tulevate kõnede ja sõnumite suhtes paranoilisemaks. Ma olen enne läbi mõelnud, kui suur on tõenäosus, et mõni mu lähedane on tõesti hädas ja kaotanud telefoni ja püüab just minuga ühendust võtta suvalise mööduja telefonilt helistades. Väga väike. Ja kui olekski nii, siis ta ilmselt helistaks minutise vahega kolm korda järjest ja saadaks veel SMS-i ka. Pettur üldiselt seda ei teeks. Ma ei võta seda kõnet vastu. Või kui võtan, ja teisel pool on "pank" või "politsei" või "tervisekassa" või muu "hoolitsev osapool", siis on jutt sealsamas lõppenud.