Kuni kümne töötajaga ettevõtete seas läbiviidud uuring näitas, et Eesti mikroettevõtted tulid 2020. aastal alanud koroonakriisiga paremini toime, kui kriisi algul kardeti. Enam kui 40% vastanud ettevõtjatest kinnitas, et kriis ei mõjutanud nende käivet ning ligi veerand vastanutest pääses kuni 20%-lise käibelangusega.
„Viisime läbi üle-eestilise mikroettevõtete uuringu, et mõista paremini nende tänast seisu, huvi investeerida tulevikukasvu ning sellega seotud ootusi pankadele. 300 vastajalt saadud tagasiside on meie jaoks väärt sisend – valdav osa meie äritoodete portfellist on suunatud just kuni kümne töötajaga mikroettevõtetele, kes tegutsevad sageli väljaspool suuri tõmbekeskusi, pakkudes oma teenuseid ja luues töökohti kohalikes kogukondades,“ ütles Holm panga tegevjuht Rauno Klettenberg.
Uuring näitas, et üle poole mikroettevõtetest ehk 55% vastanutest ei pidanud pandeemia ajal parema toimetuleku nimel oma tegevust ühelgi moel muutma. Palgatoetust ja muid riigi poolt pakutavaid toetusskeeme kasutas vaid 22% vastanud ettevõtetest. Mõnevõrra kõrgem oli abimeetmeid kasutanute hulk 6-10 töötajaga ettevõtete seas, kelle seas pöördus finantsabi saamiseks riigiasutuste poole 36% vastanutest.
„Kõik ettevõtted siiski senisel moel tegevust jätkata ei saanud – 17% vastanutest tunnistas, et oli sunnitud töötasusid vähendama ning 8% mikroettevõtetest pidi ette võtma ka töötajate koondamise. Kuni kümne töötajaga ettevõtetes võib sellistel muudatustel olla küllalki suur ja pikaajaline mõju,“ nentis Holm panga juht.
Holmi uuring näitas, et vene keelt emakeelena kõnelevate ettevõtjate seas oli rohkem neid, kel tuli minna koondamiste või töötasude vähendamise teed. Kui eesti keelt emakeelena kõnelevatest ettevõtjatest kasutas neid võimalusi 23% vastanutest, siis venekeelsete ettevõtjate seas oli see näitaja 43%.
„Uuring näitas ka mitmes teises küsimuses, et Kirde-Eesti mikroettevõtted ja vene keelt emakeelena kõnelevate ettevõtjate firmad said kriisis valusamini pihta, kindlasti vajab see segment taastumiseks mõnevõrra suuremat tuge,“ tõdes Holm panga juht.
Tema sõnul on mikroettevõtete suur kasvupotentsiaal realiseeritav sageli suhteliselt väikeste investeeringute abil. Investeeringuplaanide külmutamine, mille kasuks otsustas uuringu kohaselt kriisiga toimetulekuks viiendik mikroettevõtetest, paneb Klettenbergi sõnul kahtlemata ettevõtete kasvuplaanid pausile.
„Selleks, et mikroettevõtetest saaks väike- või keskmise suurusega ettevõtted, tekiksid uued töökohad ning elu väljaspool suuri tõmbekeskusi jätkuvalt edeneks, tuleb kahtlemata leida mooduseid nende ettevõtete investeerimisjulguse taastamiseks. Kuna mikroettevõtete peamine vara on nende inimesed, kogemused ja koostöövõrgustik, millel materiaalset väärtust pole, siis jäävad nad suurpankadelt laenu taotlemisel sageli ebasoodsasse olukorda. Holm pank plaanib 2021. aastal pingutada kõvasti just mikroettevõtete arengu toetamise nimel – meil on suutlikkus ja kogemus pakkuda nende ärimudeliga sobituvaid paindlikke lahendusi ning teenindada neid nii laenu taotlemisel kui ka võimalike probleemide korral personaalselt,“ kinnitas Holm panga juht.
Holm Bank AS on Eesti kapitalil põhinev pank, millele on tegevusloa andnud Euroopa Keskpank. Holmile kuulub Liisi kaubamärk, millega eelmisel aastal tähistati 25 tegutsemisaasta täitumist. Holmi toodete hulka kuuluvad Liisi järelmaks, väikelaen ja krediitkaart, ning Holmi ärilaenud ning hoiused. 2020. aastal viis ettevõte Holmi kaubamärgi ka Lätti ning alustas teenuste osutamist Rootsi turul.