Holm panga uuring: 75% tähtajalise hoiuse omanikest plaanib hoiustamisega jätkata

Holm panga tellitud värske uuringu kohaselt kavatseb 75% Eesti hoiustajatest tähtajalise hoiusega jätkata. See näitab, et isegi senisest madalamad hoiuseintressid ei ole kahandanud inimeste valmisolekut säästa tähtajalise hoiuse abil. Alternatiive kaaluvad rohkem suurema sissetuleku ja säästudega inimesed.

Tähtajalise hoiustamisega plaanivad jätkata enim need, kelle hoiustatavad summad on väiksemad ning ajahorisont lühem. Inimestest, kelle olemasoleva hoiuse periood on üks kuni kolm aastat, plaanib tähtajalise hoiusega jätkata 79%. Isikliku netosissetulekuga kuni 3 000 eurot on jätkamises kindlad 79%, sellest kõrgema sissetulekuga vastajate hulgas on jätkajate osakaal 62%. Hoiustamise vahetamist alternatiivsete võimaluste vastu kaaluvad rohkem need inimesed, kelle tähtajalise hoiuse või hoiuseportfelli suurus ületab 100 000 eurot (56%).

„Eesti Panga andmetel oli aprilli lõpu seisuga Eesti kodumajapidamiste tähtajaliste ja säästuhoiuste maht 4,5 miljardit eurot ja see on viimase viie aastaga märkimisväärselt kasvanud – võrreldes 2020. aastaga on kasv kolmekordne (30.04.2020 seisuga 1,6 miljardit).  Aasta tagasi oli maht 4,3 miljardit, mis viitab, et kuigi viimase aastaga on hoiuste intressid Eestis langenud, ei ole tähtajalise hoiustamise osakaal majapidamiste finantskäitumises vähenenud,“ ütles Holm panga tegevjuht Kaspar Kalvet.

Tähtajalise hoiustamise peamise põhjusena toodi välja raha väärtuse kaitsmist (64%). Eriti torkas selle olulisus silma muu rahvuse esindajate hulgas (74%) võrreldes eestlastega (59%). Samale argumendile toetusid mõnevõrra enam ka üle 50 aasta vanused vastajad ning need, kelle hoiuseperiood oli kuni üks aasta (74%) ja hoiuse suurus alla 50 000 euro (71%). Mida pikem hoiuseperiood, seda enam mainiti hoiustamise eesmärgina raha kogumist kindla eesmärgi nimel või osana laiemast investeerimisstrateegiast.

„Tähtajalist hoiust omavate inimeste valmisolek hoiustamist jätkata on märkimisväärselt kõrge, mis näitab, et hoolimata kõrgest inflatsioonist tajutakse hoiustamist jätkuvalt kui stabiilset ja usaldusväärset säästmisviisi. Ka langenud intressimäärade tingimustes on tähtajalist hoiust planeerides oluline võrrelda erinevate pankade intressimäärasid - paljudes pankades on hoiuseintressid langenud alla 2%, samas kui väiksemad pangad pakuvad kohati veel 3% hoiuse intressi, ja nii on inimese teenitav tulu hoiuseperioodil üle 50% kõrgem,“ lisas Kalvet.

„Inimeste riskivalmidus on erinev - mõni hindab kindlust, et tema rahaga midagi ei juhtu, mõni soovib jahtida kõrgemat tootlust aktsiaturgudel, olles valmis suuremaks riskiks. Kindlasti ongi tähtajalised hoiused sobivaim finantstoode just neile, kelle riskitaluvus on madalam - Eesti pankades on inimeste hoiused kuni 100 000 euro ulatuses turvaliselt tagatud riikliku Tagatisfondi poolt,“ selgitas Holm panga tegevjuht.

Üle-eestilise uuringu viis läbi uuringufirma Norstat, küsitledes 300 inimest, kellel on olemas tähtajaline hoius.