Hoiused ja harjumused: miks me laseme rahal seista?

Eesti Panga andmetel (seisuga 31.07.25) on residentidest kodumajapidamiste poolt pankades hoitud raha järjest kasvanud. 2024. aasta juuli lõpu seisuga oli pankades hoiul 12,4 miljardit eurot, selle aasta juuli lõpus 9% rohkem, so 13,6 miljardit eurot. Valdav enamus rahast (71%) on nõudmiseni hoiustel, so arvelduskontodel, kus on kasv olnud suurim (+15%), jõudes juuli lõpuks 9,7 miljardi euroni. Tähtajalistel hoiustel hoitud raha maht on kahanenud -3%, olles juuli lõpus 3,9 miljardit eurot.

„Eelmise aasta juuli lõpus oli kodumajapidamiste 12 kuu pikkuse tähtajalise hoiuse keskmine intress Eestis 3,70% aastas. Kui arvelduskontodel olnud 8,4 miljardit eurot oleks siis pandud tähtajalisele hoiusele aastaks teenima, tähendaks see, et aastaga oleks juurde teenitud ligemale 310 miljonit eurot,“ selgitab Holm panga tegevjuht Kaspar Kalvet. „ Arvutuskäik on küll lihtsustatud, kuid summa suurusjärk on sedavõrd kõnekas, et paneb mõtlema, kas inimestele ei ole oluline oma raha kasvatamine, või on seal muud põhjused,“ arutleb Kalvet. „Kujundlikult öeldes lapiks sellises suurusjärgus summaga ja muuhulgas sellest laekuva tulumaksuga lausa mitu auku Eesti kodumajapidamiste ja riigi eelarves, olgu selleks siis õpetajate ja päästjate palgatõus, või midagi muud – ja raha jääks veel ülegi, “ illustreerib Kalvet.

„Tuleb tõdeda, et inflatsioon Eestis on sel aastal iga kuuga pidevalt kasvanud, jõudes augustis 6,1%-ni. Kindlasti ei jää nii kõrge inflatsioon püsivalt kestma, kuid kui võrrelda kehtivaid tähtajaliste hoiuste intresse praeguse inflatsiooniga, teeb see arusaadavalt meele mõruks,“ nõustub Holm panga juht. „Kuid tuleks vaadata ka teist poolt – kui kellelgi on näiteks 5 000 € vaba raha, siis aasta pärast on selle väärtus praeguse inflatsiooni juures umbes 4 700 €, kuid kui ta paneks selle aastaks tähtajalisele hoiusele teenima, siis inflatsioon küll avaldaks mõju, kuid näiteks intressiga 3% aastas teeniks inimene 150 €, ehk inflatsiooni mõju oleks väiksem – tähtajaline hoius aitaks umbes poole sellest tagasi teenida,“ selgitab Kalvet.

„Inimeste võimalused ja soovid on erinevad, kuid igaüks võiks läbi arvutada, kuidas tal on kõige mõistlikum oma rahaga käituda,“ arvab panga juht. „Riskialtidele sobivad äkilised investeerimisvõimalused, kes aga soovib turvalist ja stabiilset moodust raha väärtuse hoidmiseks, võiks kaaluda tähtajalisi hoiuseid. Kusjuures, tähtajalistest hoiustest rääkides unustatakse vahel, et see võib olla kasulik ka ettevõtetele, kes saavad tulevaste investeeringute jaoks määratud raha seniks intressi koguma panna. Eestis on pankades hoitud raha Tagatisfondi garantiiga 100 000 € ulatuses,“ räägib Kalvet. „Kui ei taha kogu raha mingiks kindlaks perioodiks kinni panna, siis võib ju teha mitu hoiust ja kasvõi mitme tähtajaga. Kui on vaja raha kasutusse võtta, saab mõne hoiustest katkestada ja ülejäänud jäävad edasi teenima. Kui kaalute tähtajalist hoiust, tasub alati uurida ja võrrelda erinevate pankade hoiuseintresse, et leida turu kõige parem pakkumine,“ julgustab Holmi juht Kaspar Kalvet inimesi oma rahaasjadega rohkem tegelema.