Riigipoolseid toetuseid sai vaid iga viies väikeettevõtja. Kas tingimused olid liiga karmid?

02.05.2021

Peamiselt erakliente ning väikeettevõtjaid teenindava Holm panga juhi Rauno Klettenbergi sõnul on näha, et kriis läks paljudele paremini kui prognoositi - näiteks riigi toetuseid vajas Holm panga uuringu põhjal vaid iga viies väikeettevõtja. Vaatamata sellele pandi pandeemia käigus paljud investeerimisplaanid ikkagi seisma, räägib Klettenberg.

"Investeerimisotsused, mis mikroettevõtetel olid, lükati eelmisel aastal edasi. Oldi ettevaatlikud - enne taheti veenduda selles, kuidas ning kui pikalt pandeemia tegelikult majandust mõjutab," seletab Klettenberg. Siiski märkab ta juba tänavu mõningast ettevõtjate julguse taastumist. Kui mullu pani investeerimisplaanid seisma koguni 60 protsenti Holm panga uuringus osalenud ettevõtjatest, siis nüüd on ligi kümnendik (8%) neist investeeringutega juba jätkanud.

"Kui sa ei tea, milline väljavaade on, siis lükkad investeerimisotsused edasi. Mõned ettevõtted ehk kasutavad seda olukorda hetkel isegi ära ja püüavad seda ärimudeli muutustega enda kasuks pöörata," arvab Klettenberg.

Klettenbergi meelest on taoline trendimuutus võimalik eelkõige seetõttu, et erinevalt eelmisest kevadest on praeguseks ettevõtjatel kriisi olemus üsna selge - nüüdseks on täpselt teada, kuidas pandeemia majandust mõjutab ning millised sektorid kõige valusamalt pihta saavad. "Sisetarbimisele suunatud ettevõtted ma usun, et suhtuvad aasta teise poolde juba palju optimistlikumalt ning on hakanud juba praegu investeerimisotsuseid tegema."

Kuna kauba müük poodides ei ole praegustes tingimustes võimalik, ongi suur osa ärimudelit muutvatest ettevõtetest hakanud aina enam e-kaubanduse poole vaatama. "E-kanalite kaudu on endiselt võimalik oste sooritada. Elumuutus ongi see, et e-kaubandus on tänu koroonale üha suurema hoo sisse saanud ja hakkab ka tulevikus suuremat rolli mängima."

Paljusid ettevõtteid kriis ei mõjutanudki

Seevastu räägib Klettenberg, et nende uuringust tuli välja üllatav tõsiasi: 41% mikroettevõtete käivet ei mõjutanud kriis üldse. Neljandikul küsitletutest jäi käibelangus 20 protsendi ringi ning tõsisemalt saidki kriisis kannatada vaid mõned valdkonnad. "Teenindussektor, kaubandus, toitlustus ja turism on valdkonnad, mis on vahetult kriisist mõjutatud olnud."

Näiteks toitlustusettevõtetest on edukad olnud vaid need, kes on suutnud uue olukorraga kohaneda, märgib Klettenberg. "Võime püsima jääda on olnud just neil restoranidel, kes suudavad toitu ka kaasa müüa."

Holm panga juht seletab lisaks, et Eestile tuli kriisis kasuks asjaolu, et meie eksport ei ole vaid ühte sektorisse suunatud, mistõttu ei löönud meid kriis nii valusalt kui mõnda teist riiki. Samuti on tema sõnul selge, et eelnevatest kriisidest on õpitud: "Valmidus mingiteks majanduslikeks tagasilöökideks on palju parem. Seetõttu on ka näiteks finantssektorile praegune kriis eelmistest palju leebem."

Riigipoolseid toetuseid sai vaid viiendik

Holmi uuringust tuleb välja, et erinevaid riigipoolseid toetuseid sai vaid umbkaudu viiendik küsitletud ettevõtjatest. Kas riigipoolsetel toetustel olid liiga ranged taotlemistingimused või läks ettevõtetel tegelikult paremini, kui meediast mulje võis jääda?

"Kogu ettevõtluskeskkonna nimel ei julgeks sõna võtta, iga ettevõte on erinev. Aga kui üldistada, siis võiks järelduse teha, et nii suurt hulka ettevõtluskeskkonnast kui kardeti, kogu kriis ei mõjutanud. Kui ettevõttel õnnestus teise laine eel käivet enam-vähem mõistlikul tasemel hoida, siis saadi teiseks laineks reserve koguda," arvab Klettenberg.

Mõnevõrra üllatavalt selgus uuringust ka, et venekeelsed ettevõtjad on koroonakriisi vältel pidanud eestikeelsetest firmaomanikest pea kaks korda tõenäolisemalt töötajaid koondama või nende palka vähendama. Klettenberg näeb siin pigem regionaalset kui keele- või rahvusprobleemi: "Venekeelsed ettevõtjad on peamiselt Põhja-Eestis ja Ida-Virumaal, kus kehtestati ülejäänud Eestist varem koroonapiirangud. See mängis suuremat rolli kui rahvus."

Pank ise läks keset kriisi uutele turgudele

Kui varem pakkus Holm pank peamiselt vaid järelmaksu, siis 2019. aastal saadi ka pangalitsents, misjärel on neil võimalik pakkuda hoiustamisteenust. "Tänaseks on hoiused kasvanud sisuliselt laenuportfelli tasemele," märgib Klettenberg.

Hiljuti liiguti ka uutele turgudele. Nimelt osteti Lätis tütarettevõte. See osteti tegelikult küll mõned kuud enne kriisi, kuid pandeemiast puutumata siiski ei jäädud. Klettenbergi sõnul sõltub Holm panga äritegevus olulisel määral inimeste turvatundest ning majanduse üldisest väljavaatest. "Selge, et Lätis on koroona majandusele samuti tagasilöögi andnud. Seal kehtestati ka koroonapiirangud Eestist varem." Klettenbergi sõnul sõltub Holm panga äritegevus olulisel määral inimeste turvatundest ning majanduse üldisest väljavaatest.

Siiski ei näe ta olukorda eriti mustades toonides: "Läti tütarettevõtte omandasime 2019. aasta lõpus - eelmisel aastal kasvasime. Loomulikult oli turg pandeemiapiirangutest mõjutatud, aga aasta lõpu poole on Läti olnud positiivne üllatus. Just väikelaen on taas kasvutrendi näidanud," lausub Klettenberg.

Lisaks pakub Holm Rootsis virtuaalset krediitkaarti, kuid seda tehakse Eesti panga piiriülese tegevuse loaga - tütarettevõtet Rootsis ei ole.

Oled finantsteenuse pakkuja Holm Bank AS kodulehel. Enne iga lepingu sõlmimist tutvu tingimustega ning vajadusel konsulteeri asjatundjaga.
© 2021. Holm Bank AS