Holm Banki uus juht Rauno Klettenberg ĂŒtles intervjuus LÀÀne Elule, et lĂ€hiaja eesmĂ€rk on kasvatada ettevĂ”tete laenuportfelli ja teenindada hĂ€sti olemasolevaid kliente.
Rauno Klettenberg, olete kuu aega olnud Holm Banki juht. Miks teid palgati?
Minu eelneva panganduskogemuse pĂ€rast - juhtisin Handelsbankeni siinset filiaali ja olen ĂŒldse finantssektoris pikka aega tegutsenud.
Mis ĂŒlesande panga omanik teile andis?
Ălesanne on vastutada panga tegevuse ja strateegia elluviimise eest, vaadates ĂŒhtlasi tulevikku.
Mis oli esimene emotsioon tööle asudes?
Panga taustaga olin tuttav, sest Liisi oli krediidiandjana pikka aega turul olnud. Panganduslitsentsi saamise eesmĂ€rgid olid samuti teada. Holm Bank ei olnud vÔÔras. Haapsalus on panga juured, siit oleme pĂ€rit. NĂŒĂŒd tuleb Haapsalust ja Tallinnast kaugemale vaadata ja vĂ”tta fookusse terve Eesti.
Liisi on ju Eesti juba vallutanud.
Meil on 350 000 klienti.
Kuidas panga kontor Haapsalu ja Tallinna vahel jaguneb?
Pangandus ei piirdu enam kontoriga. TĂ€napĂ€eval on tĂ€htis olla kliendile lĂ€hedal ning viimastele on meil ligipÀÀs oma tuhande jĂ€relmaksupartneriga ĂŒle Eesti. Praegu panga organisatsioon kasvab, neljandik kontoritöötajaist on Tallinnas ja kolm neljandikku Haapsalus.
Kui tihti ise peate Haapsalus kÀima?
Suhtleme iga pĂ€ev, kĂ€in vastavalt vajadusele. Kuna oleme ĂŒks ettevĂ”te, siis aeg-ajalt tuleb inimestega kohapeal nĂ€ost nĂ€kku suhelda.
Eesti on vallutatud, kuhu Euroopa Liidus edasi?
Eestis on pangana ka veel palju teha. Meil on suur hulk jÀrelmaksukliente, aga praegu liigume ettevÔtlussektorisse oma laenudega. Samuti vÔtame hoiuseid. Nende teenustega saame Eestis veel kindlasti kasvada.
Mida see tÀhendab, et liigute ettevÔtlusse?
Pakume vĂ€ikeettevĂ”tetele Ă€rilaenu. See on suhteline, kus jookseb suure ja vĂ€ikese ettevĂ”tte piir. Eestis ongi vĂ€iksed ja keskmised ettevĂ”tted, maailma mastaabis suuri ettevĂ”tteid on vaid ĂŒhe protsendi ringis. Meie oleme suunanud fookuse klientidele, kes soovivad Ă€ri arendada vĂ€iksemate laenudega. Pakume laenu investeeringuteks ja ka kĂ€ibekapitali finantseerimiseks. Tihti ettevĂ”tjad ei saa mujalt sellist teenindust ja tĂ€helepanu nagu meie pangas.
Miks peaks ettevÔtja Holm Banki valima?
Pangandusturul on toimunud palju muutusi. Suured Skandinaavia pangad on turuosa kaotanud, sest osa panku on lahkunud ja tegevuse kokku tĂ”mmanud. See on andnud ruumi uutele pankadele, Holm Bankile sealhulgas, katsume tĂŒhimikku tĂ€ita. Pakume ettevĂ”tjale personaalset lĂ€henemist, mida nad suurpangas ei pruugi leida.
Missugune on Holm Bank viie aasta pÀrast?
Oleme kasvanud teenuste ja toodetega tĂ€htsaks partneriks oma praegustele klientidele, meil on rohkem ettevĂ”tluskliente ja tĂ”enĂ€oliselt on meil tegevust ka ĂŒle piiri. Sellest on kĂŒll veel vara rÀÀkida, aga ĂŒsna tĂ”enĂ€oliselt liigume tegevusega ka ĂŒle piiri.
Kas lÀhete Liisi kaubamÀrgiga vÀlismaale?
See sÔltub, mis teenustega sinna lÀheme.
Miks peaks soomlane vÔtma Eesti firmalt jÀrelmaksu?
PĂ”hjus sĂ”ltub turuolukorrast. Skandinaavias on vĂ€ga palju ettevĂ”tteid, kes vĂ”tavad laenu ĂŒle piiri. Sama kehtib deposiitide kohta.
Pangatooteid tÀnapÀeval ei riigistata. Finantsteenuste vÔlu ongi selles, et piirid on avatud ja on vÔimalik minna uuele turule konkureerima.
Kas ainus konkurentsieelis on intressi ja teenustasu suurus?
PÔhimÔtteliselt on tingimused loomulikult konkurentsieelis.
Kuidas on edenenud deposiitide kaasamine?
HÀsti, seatud eesmÀrgid on tÀidetud. Algse eesmÀrgi 10 miljonit eurot hoiuseid kogusime oodatud tempoga ning otsustasime pakkumist jÀtkata. Hoiuste kaasamise tulevik sÔltub meie laenuportfelli kasvust - kui see kasvab, siis on vaja ka uusi mahte kaasata.
Kui suurt laenuportfelli selle aasta lÔpuks saavutada tahate?
Me ei ole sellist eesmÀrki seadnud, sest pangalitsentsi saamise jÀrel on meil eesmÀrgiks orgaaniline kasv. Konkreetsed numbrid seame tuleval aastal.
Mis vÔiks olla Holm Banki turuosa aasta lÔpuks?
Krediidiandjana oli meie portfell kolm protsenti turust. Pangana on see aga alla protsendi. Ma ei hakka ennustama, kui suured me viie aasta pÀrast oleme. Meie kasv sÔltub majanduse olukorrast ja ettevÔtete vajadustest. Orgaaniline kasv tÀhendab seda, et kasvada saame nii palju, kui kasvavad ettevÔtete ja eraisikute vajadused.
Majanduskasv on 3-4, eraisikute palgakasv 7-8 protsenti aastas.
Kuna baas on madal, siis meie kasv on veel kiirem, aga sellegipoolest ei hakka ma protsenti ĂŒtlema. Lisaks olemasolevatele toodetele on kasvu toetanud ka uued tooted vĂ€ikelaen ja jĂ€relmaksukaart.
Mida tÀhendab vÀikelaenuÀri jaoks see, kui palgad kasvavad vÀga kiiresti?
EnnekĂ”ike seda, et inimestel on vĂ”imalik tarbida natuke rohkem ja kiiremini. VĂ€ikelaen vĂ”imaldab veidi mugavamalt asju soetada. Eesti on ĂŒle elanud paar finantskriisi ja inimesed on nĂ€inud, mis selline pĂ”hjendamatu laenukasv kaasa vĂ”ib tuua. Ma ei nĂ€e praegu suuri ĂŒlekuumenemise mĂ€rke.
Keda loete Eestis peamiseks konkurendiks?
Ma ei nÀe, et me kelleltki turuosa vÔtaksime, sest mitu panka on Eestist lahkunud ja on pÀris palju inimesi, kes ise otsivad uut finantseerijat ja uusi vÔimalusi hoiustamiseks. Inimestel on vÔimalik valida, ka kodumaisel kapitalil pÔhinevate pankade vahel. KÔikidel pankadel on piisavalt ruumi.
KĂ”ik pankurid ĂŒtlevad, et konkurents on tĂ”sine, aga Eesti Panga andmeil keskmised intressimÀÀrad aina tĂ”usevad.
Kui head teenust pakkuda, siis on klient ka truu. Vahepeal konkurents Eesti panganduses vÀhenes, kui osa panku lahkus, see andis vÔimaluse uutele pankadele. Praegu on vÔimalik valida soodsamaid laenutingimusi kui paar aastat tagasi.
Uued pangad kasvavad orgaaniliselt ja neil on ruumi vĂ”tta ka suurpankadelt kliente. Orgaaniline kasv tĂ€hendab, et kedagi ei vĂ”eta ĂŒle, vaid kasvatakse omakapitali ja kapitali kaasamise baasil.
Millist panka vajab Eesti turg?
Eesti turg vajab paindlikku panka, kes suudab pakkuda teenust erineva suuruse ja vajadustega klientidele. Pangandus peab toimima nii, et seda ei panegi tÀhele.
Kas ootate nagu Bigbanki omanik, et rahvas lÔpuks ometi teisest pensionisambast raha kÀtte saaks?
Kui korraga tuleb turule vĂ€ga palju raha nagu nĂ€iteks enne 2007.- 2008. aasta finantskriisi, siis sel on ĂŒks halb omadus - raha kipub minema hinda. Hinnad hakkavad kiiresti kasvama, kui vĂ€ga lĂŒhikesel perioodil tarbimine vĂ”i kinnisvaraostud kasvavad. See ei ole kasulik tarbijale ega ka nendele, kes lĂŒhiajaliselt sellest vĂ”idavad. Ma arvan, et sellise rahamassi korraga turule toomine ei ole positiivne.
Pensioni peab vaatama etteulatuvalt ja pikaajaliselt, seda ei saa ĂŒhe poliitilise tuulega muuta. On hĂ€sti tĂ€htis, et pensionivara sĂ€iliks ja kasvaks stabiilselt. Kiirete muutuste tagajĂ€rgi on raske hinnata.
Kui te loete pensionisamba reformijate argumente, mis te nende kohta ĂŒtlete?
Liiga palju emotsiooni, liiga palju tulistatakse puusalt ega analĂŒĂŒsita, mida teise pensionisamba kogumissĂŒsteemi muutused kaasa toovad. TĂ€htis oleks analĂŒĂŒsida tagajĂ€rgi. Ideaalset sĂŒsteemi ei ole, aga tuleks mĂ”elda, kuidas praegust pensionisĂŒsteemi tĂ€iendada, et see oleks parem kui praegu.
Posti 30, 90504 HaapsaluReg. kood 14080830KMKR EE101970615
+372 675 5055[email protected]