Kriisiajal Rootsi laienenud Holm Bank AS on oma portfelli kõvasti kasvatanud.
«Kriisi tuleb õppida ära kasutama. Risk oli see muidugi,» rääkis Holm Banki juht Rauno Klettenberg.
Nüüd on risk end juba ära tasunud: panga digitaalse krediitkaardi portfell on juba üle miljoni euro.
«Rootsi on väljakujunenud turu ja harjumustega riik, kus konkurents on tihe, turg on konservatiivsem, aga me oleme rahul ka väiksema turuosaga. Holmi nimi kui selline on rootslastele suupärane, kuna holm tähendab rootsi keeles saart,» sõnas Klettenberg.
Haapsalu pangal on plaanis edasine laienemine järgmisel aastal, kuid sihtkohti hoiab Klettenberg esialgu saladuses.
Ootavad rahasüsti
Laienemise põhjus oli proosaline: Eesti on liiga väike.
«Eestis on finantsturu areng olnud läbi aastate kiire, kliendid tulevad uuendustega kaasa. Kui Handelsbankenis töötasin, siis oli rahvusvaheliste pankade Eesti tütarettevõtetel internetipank vaat et parem kui emapankadel. Aga Eesti puudus on turu väike mastaap. Lagi tuleb ette ja siis tuleb ka väikestel ettevõtetel kaaluda üle piiri liikumist,» ütles Klettenberg.
Kuna laienemistempo on kiire, ei tee Klettenberg saladust, et kavatsetakse investoritelt raha kaasata, et arengule hoogu anda.
«Börsile minekut pole me eesmärgiks seadnud, aga kasvu jaoks peab olema kapitali. Plaanime raha kaasata siin regioonis tegutsevatelt investoritelt,» rääkis Klettenberg.
Pankadegi kohta käib vana tõde, et see, kellel juba on, saab lihtsamini juurde.
«Korraks aasta alguses muutus raha kapitaliturgudel vähem kättesaadavaks, kuid suveks olukord taastus ja potentsiaali investorite leidmiseks on,» kinnitas Klettenberg.
Säästlikumaks muutunud
Koroonakriis on mõjutanud inimesi kõikjal, puutumata pole jäänud ka Holmi kliendid: «Inimesed on säästlikumad, ettevaatlikumad, maksepuhkusi võetakse ka probleemide ennetamiseks.»
Samuti on näha, et laenu-järelmaksu võetakse seoses kodukontorite populaarsuse kasvuga: ostetakse arvuteid või kohendatakse kodu. Järelmaksuklientidega väga suurt muret siiski pole.
«See on sihtotstarbeline, inimesed mõtlevad enne ostu, kas näiteks arvutit on vaja,» ütles Klettenberg. «Väikelaenu võivad inimesed kasutada laiema sihtotstarbega ja kontol seisva raha puhul ei pruugi inimesed ostu nii põhjalikult läbi kaaluda, nii võib tekkida iha seda muude asjade peale kulutada.»
Järelmaksusumma pole tavaliselt ka kuigi suur: Klettenbergi sõnul jääb see Holmis keskmiselt 300 ja 400 euro vahele. Eraisiku väikelaen on harilikult suurem, ulatudes mõne tuhande euroni, ärilaenu alla 20 000 – 25 000 euro naljalt ei võeta.
Mida arvab Klettenberg praegu tuliselt kõne all olevast kiirlaenuärist?
«Iga inimene peab oma vajadusi ja maksevõimekust hindama ja tegema seda pigem konservatiivselt,» ütles Klettenberg. «Mõni aasta tagasi oli laenuturul puhastus, siis kadusid mõned lühiajalise vaatega tegijad.»
Seda, kas Eestis on Holmil kõige kangemad intressid, Klettenberg välja ei ütle.
«Holmi intressimäärad sõltuvad riigi turukeskkonnast, nii lähtub pank ka Eestis intressimäärade paikapanekul teiste sama profiiliga pankade pakkumisest,» ütles Klettenberg.
Kui konkurents kasvab, võivad laenuintressid Klettenbergi sõnul hakata langema. Euroopa keskpanga tegevus on baasintressi kukutanud alla nulli. Eestis hoiab intresside langust tema sõnul tagasi vähene konkurents: viimastel aastatel on mõni pank turult kadunud. Seega mahub uusi tegijaid Eestisse veel küll.
Kriisi ei karda
Praegune kriis on Klettenbergi hinnangul mõjutanud finantssektorit vähem kui eelmine, globaalne finantskriis. Praegu on pankade majandustulemused võrdlemisi ilusad. Holmi konsolideeritud laenuportfell kasvas aasta algusega võrreldes Eestis 44 miljonilt 56 miljonile, Läti portfell 2,6 miljonilt 8 miljonile.
Tänavune tulemus on Klettenbergi kinnitusel tagasihoidlikum: osalt seetõttu, et pangana tuleb Holmil rohkem laenuprovisjone teha, teisalt aga suuremate investeeringute tõttu IT-arendusse ja töötajate arvu kasvu, mis annab tulevikuks parema kasvueelduse. Järgmisel aastal lubab Klettenberg aga juba ilusamaid arve.
Majandusolukorra pärast Holmi juht praegu liiga ei muretse: «Mina olen ettevaatlikult optimistlik. Kuigi osal sektoritel on raske, tuli majandus koroonaviiruse esimesest lainest esialgsete prognoosidega võrreldes palju paremini välja.»
Klettenberg avaldas lootust, et ka teine laine möödub sügavamate pikaajaliste kahjudeta.
«Pankur oled alles siis, kui oled kolm kriisi läbi teinud,» kasutas Klettenberg finantssektori vanasõna.
Tal endal olevat need läbitud ning viimase, kolmanda õpetliku kogemuse sai ta eelmise finantskriisi ajal Handelsbankenis töötades.
«Sul võib olla ju innovaatiline ja paindlik lähenemine, aga see ei tähenda, et suudad kriisiga toime tulla. Riske tuleb teadvustada, aga iga kriis – need kipuvad kümneaastaste tsüklitena korduma – on omamoodi, ja selleks tuleb valmis olla,» ütles Klettenberg.
Hea on Klettenbergi sõnul see, et kõik kriisid lähevad ükskord mööda ning need õpetavad ebaõnnestumisi mitte kartma, vaid neist õppima.
Holm jääb väikseks
Rahvusvahelistes firmades töötanuna tahab Klettenberg teha kõik, et Holm ei kaotaks suuremaks kasvades paindlikkust. «Väikeses tiimis pingutavad kõik rohkem ja inimese väärtus on suurem,» tõi Klettenberg välja.
Juhina peab Klettenberg end demokraatlikuks.
«Juht on see, kes hoiab inimesi koos ja sekkub siis, kui on näha, et on tekkinud takistus. Kui asjad toimivad, peaks inimestel laskma pigem asju ise teha, aga uks on mul alati lahti. Ma tahan tagada, et kõikide inimeste ideed oleksid ära kuulatud ja meil on ka ootus, et kõik teeksid suu lahti, teeksid ettepanekuid ja näitaks initsiatiivi,» rääkis Klettenberg.
Ta pigem nõustus väitega, et praegu, kodukontoriajastul kipuvad eestlased ületunde tegema – ja ka seda tuleb juhil ära tunda.
«Enda juures panin ka tähele, et kui kevadel oli esimest korda pangana majandusaasta aruande esitamine, siis tegime finantstiimiga palju ületunde, aga saime suvel sellevõrra rohkem puhata. Muidu on nii, et hommikul alustad kohvitassiga arvuti taga tööd, märkamatult jõuab õhtu kätte ja oledki pika päeva veetnud arvuti taga, teinud rohkem kui kontoris olles. Seda tuleb jälgida. Alguses püüdsin võimalikult palju trennis käia, aga siis pandi spordiklubid kinni. Nüüd käin õues lapsega jalutamas,» ütles Klettenberg.
Kuigi käsil on kiire kasv, ei ole Holmis osaluses palka maksma hakatud nagu idufirmades tavaks.
«Osaluse jagamisel on mõte siis, kui ettevõte on listitud ja osalusel mingi turul kaubeldav väärtus,» ütles juht.
Holmis kasutatakse motivatsioonipakette ning makstakse aastapreemiat.
Posti 30, 90504 HaapsaluPärnu mnt. 158/1, 11317 Tallinn
14080830