Postitatud 09.10.2023

Kas panna säästud hoiusele täna või oodata kõrgemaid intresse?

Kas panna säästud hoiusele täna või oodata kõrgemaid intresse?

Kõigest aasta tagasi oli eestimaalaste huvi hoiustamise vastu pigem leige. Ligemale 90% meie inimeste ja ettevõtete rahast seisis olematu intressiga pangakontol, kus see inflatsiooni tõttu pidevalt väärtust kaotas. Olukorras, kus tähtajaliste hoiuste intressid eriti suuremates pankades olid aastaid püsinud väga madalad ja inflatsioon küündis kohati 20%-ni, suhtusid inimesed soovitusse raha hoiusele panna kõhklevalt.

Tänaseks on seis kardinaalselt muutunud. Tähtajaliste hoiuste intress on järsult tõusnud, samal ajal on aastane inflatsioon langenud 4% juurde. Eesti Panga viimaste prognooside järgi langeb inflatsioon järgmisel aastal 3.4% ja ülejärgmisel 1.9% tasemele. Aastaga on Eesti pankade pakutavate tähtajaliste hoiuste keskmine intress kasvanud üle 3% taseme ja mitmed pangad pakuvad ka teatud perioodideks üle 4% intresse, kusjuures enamasti on väiksemate pankade pakkumised paremad turuliidrite omast.

Eesti inimesed on olukorra muutust märganud ja aina rohkem leibkondi ja ettevõtteid on otsustanud panna oma säästud tähtajalise hoiusena kasvama. Tähtajaliste hoiuste maht on aastaga rohkem kui kahekordistunud ja arvestades ka intressimäärade tõusu, teenivad Eesti inimesed ja ettevõtted muutunud keskkonnas nüüd võrreldes varasemaga rohkem kui 100 miljonit eurot aastas täiendavat intressitulu. Tervikpildi saamiseks tuleb märkida, et ehkki oluliselt tõusnud, on tähtajaliste hoiuste osakaal kõikidest hoiustest ka täna jätkuvalt vaid veidi üle 20%, mis tähendab, et sajad miljonid eurod potentsiaalset tulu jäetakse raha pangakontol hoides jätkuvalt teenimata.

Analüütikud skeptilised

Hoiuseintresside ralli on pannud inimesi küsima, kas intresside tipp on käes või on oodata nende jätkuvat kasvu, mis võimaldaks tulevikus veelgi parema kasumi teenimist? Eesti kaugemas ajaloos on olnud aegu, mil hoiuseintressid ületasid 10%. See oli aga enne euro kasutuselevõttu krooni ajal, mil oli veel olemas kohaliku valuuta devalveerimise risk ja majandusolukord ebastabiilne. Tänases majanduskliimas on analüütikud hoiuseintresside edasise kasvu suhtes pigem skeptilised.

Vaatamata sellele, et Euroopa Keskpank otsustas septembris intresse tõsta, usuvad analüütikud, et lagi on käes. Sellega koos peatub ka hoiuseintresside tõus ning tulevikus on oodata taas intresside langust. Kui nii, siis on käes soodne aeg hoiuste järsult tõusnud tootlusest kasu saada ning fikseerida praegused atraktiivsed hoiuseintressid pikemaks perioodiks. On pankasid, mis võimaldavad hea intressiga hoiustada lausa viieks aastaks – sellist võimalust tasuks kaaluda, kui on säästud, mida saab rahulikult pikemaks ajaks kasvama panna.

Kõrgem intress või paindlikum graafik?

Inimestele, kes näevad ette, et neil võib raha lähiajal vaja minna, ei pruugi aga sobida mõte panna oma säästud aastateks lukku. Tuleb aga silmas pidada, et lihtsalt kontole seisma kogutud summa kaotab inflatsiooni tõttu oma väärtust. Sellises olukorras tasub suurostuks kogutud raha panna lühema perioodiga tähtajalisele hoiusele – tasub vaid teha uurimistööd, et leida ka lühiajalistele hoiustele võimalikult head intressitaset pakkuv pank.  

Lühi- ja pikaajalise hoiustamise kombinatsiooni võiksid kaaluda inimesed, kes soovivad omada nii-öelda „meelerahufondi“, kuhu on kogutud raha tagavaraks kolme kuni kuue kuu kulutuste jagu. Sellised säästud võiks paigutada laiali lühematele ja pikematele hoiustele.

Nutikas oleks pikaajalised hoiused jagada väiksemateks tükkideks. Kui peaks tekkima vajadus osa säästudest kasutusele võtta, saab mõne hoiustest katkestada, teised aga jätkavad kasvamist. Hoiuse katkestamisel jääb kogunenud intressitulu küll saamata, kuid pankades enamasti trahve ei kaasne. Nii lepingu sõlmimisel kui katkestamisel tasub lepingu tingimused kindlasti üle lugeda.

Aktsiaturul omad riskid

Mõistagi on neid, kel on piisavalt teadmisi, oskusi ja julgust investeerida oma säästud kasvu nimel hoopis väärtpaberitesse. Samas on aktsiaturul alati risk, et paljutõotav tehing toob kaasa hoopis osa säästude kaotuse. Pankade hoiused on aga koos lubatud intressiga riikliku Tagatisfondi poolt 100 000 euro ulatuses hoiustaja kohta igas pangas garanteeritud.

Elame ajal, mil paljud jälgivad poes toiduainete hindu või püüavad kõrgema börsihinnaga päevadel elektritarbimist piirata. Sellisel ajal ei tohiks keegi meist suhtuda ükskõikselt sellesse, kui meie säästud arveldusarvel oma väärtust kaotavad. Nagu ka võimalusse tagada endale tänaste kõrgete hoiuseintresside toel stabiilne rahakasv pikkadeks aastateks. Lihtsad arvutused näitavad, et klientidel on kollektiivselt võita sadu miljoneid eurosid igas aastas.

Oled finantsteenuse pakkuja Holm Bank AS kodulehel. Enne iga lepingu sõlmimist tutvu tingimustega ning vajadusel konsulteeri asjatundjaga.
© 2024. Holm Bank AS