Eesti noorim pank Holm pank, kellel möödus aprillis panganduslitsentsi saamisest viis aastat, on nii väike, et finantsinspektsiooni ülevaadetes lähevad selle panga andmed kirje alla «muud». Ainult hoiuste osas näitab statistika, et noorima tulija turuosa on kaks protsenti.
Holm Panga tegevjuht Kaspar Kalvet juhib aga tähelepanu muule. «Olime harjunud ütlema, et oleme kõige väiksem pank, aga nüüd me enam kõige väiksem ei ole,» sõnab ta. «Eestis on üheksa panka ja eelmisel aastal tõusime suuruselt kaheksandaks.»
Lisaks Holm Pangale kuulub väikeste pankade hulka TBB. Kalveti sõnul on Holm aga kõige kiiremini kasvav pank Eestis.
«Tõsi, meie turuosa suurusjärk on «väga väike», ent kuna me oleme kõige kiiremini kasvav pank, siis püüame vaikselt, aga kindlalt nendes raportites rohkem pildile saada,» kinnitas Kalvet.
Pank vajab kasvamiseks lisaraha, mistõttu on peagi oodata allutatud võlakirjade pakkumist ning nende noteerimist Tallinna börsil.
Ehkki pangana on tegutsetud vaid viis aastat, ulatuvad ettevõtte juured juba 1995. aastasse, mil hakati pakkuma Liisi järelmaksu, mis oli omal ajal väga uuenduslik.
Pärast panganduslitsentsi saamist on Holm haaret oluliselt laiendanud. Lisandunud on eluasemelaenud, hüpoteeklaenud, ettevõtete finantseerimine, liisingud ning krediidiasutusena saab pank kaasata ka hoiuseid.
«Tooteportfell on küll kasvanud, aga tulenevalt ajaloost moodustavad erakliendid meie ärist suurema osa. Samas kõige kiiremini kasvavad uued tooted: ettevõtete laenud, liisingud, eluasemelaenud ja hüpoteeklaenud,» ütles Kalvet. «Nende osakaal portfellis kasvab pidevalt.»
Tavalised head asjad
Noore panga sihtgrupina nimetab Kalvet tavalisi Eesti inimesi ja tavalisi Eesti ettevõtteid. Siiski möönab ta, et oma väikeste ärimahtude tõttu nad kõige suuremate ettevõtete finantseerimisele ei pretendeeri.
Kliendid on pigem väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Mingile kindlale kliendigrupile Holm pank tema sõnul aga ei keskendu: «Siinne turg on nii väike, mistõttu on meie ambitsioon olla parim pank kõikidele klientidele.»
Kuna Eesti pangandusturg on juba üsna välja kujunenud nii klientide ootuste kui ka tavade suhtes, samas ka väga tugevasti reguleeritud, püüab Holm pank nendes piirides töötada välja uusi tooteid ja teenuseid ning pakkuda klientidele väga head teenust.
«Ühte nippi või kavalat plaani meil kindlasti ei ole. Kui vaatame hoiuseid, siis meie strateegia on olla selge hinnaliider. Pakume ja seni olemegi pakkunud tähtajalistele hoiustele parimat intressimäära. Eelmisel aastal hakkasid ka teised pangad kõrgeid intresse pakkuma ja hoiustest sai fookustoode, millega pangad omavahel konkureerivad, aga meil on olnud need pidevalt parimad. Intressimäär on konkurentsieelis.»
Väikeste laenude-liisingute puhul on pangajuhi sõnul klientidele oluline nende taotlemisprotsess – et see oleks mugav, paindlik, et saaks valida, millist toodet mis ajaks klient soovib.
Äriklientidega aga käib pigem käsitööäri, nagu Kalvet nimetab. Seal on oluline kliendisuhtlus, kliendi vajadusest arusaamine.
«Sellist ühtset kuldset lahendust, mis sobiks kõikidele toodetele, mida me pakume, ei ole. Ühisnimetaja on kaasaegsed digitaalsed lahendused, paindlikkus ja väikese pangana ka kiirus,» selgitab Kalvet.
Holm Panga eraklienditeenindus on täielikult digitaalne, mis tähendab, et pangakontoreid ei ole. Äriklientidega suheldakse Tallinnas asuvas peakontoris, mis ei ole küll ettevõtte juriidiline aadress.
Holm pank ei ole universaalpank, mis tähendab, et pank ei paku makse- ega investeerimisteenuseid, mistõttu ei saa kliendid selles pangas avada kontot, kuhu laekub nende palk ja kust saaks siis teha makseid oma igapäevasteks kulutusteks.
Läti lummuses
Ehkki väga väike pank, on siiski jõutud ka Läti turule. «Me näeme Lätit teise koduturuna. Läti on huvitav turg ja tahame kindlasti mõlemal turul oma jalajälge ja kliendibaasi oluliselt suurendada,» toonitas Kalvet.
Eurodes mõõdetuna on Läti turg Eestiga sarnase suurusega, aga sealne äri moodustab umbes kolmandiku Holmi kogu ärist.
Konkurentsiolukord on Kalveti sõnul lõunanaabrite juures väga huvitav ja eelkõige mitte praeguse olukorra tõttu, vaid rohkem sellest aspektist, kuhu sealne pangandusturg liigub.
«Suured pangad on Eestis, Lätis ja Leedus samad, aga see, kus vett segatakse ehk kasvab konkurents, on riigiti erinev,» selgitas pangajuht. «Oleme Lätis küll lühikest aega tegutsenud, aga näeme seal väga suurt potentsiaali. Võib-olla kunagi on Läti turg meile sama oluline kui Eesti.»
Kui näiteks LHV on seadnud eesmärgiks saada järgmiseks kümnendiks Eesti suurimaks pangaks, siis Holmil taolist selget sihti ei ole. Pigem püütakse mõtestada, milliseid probleeme on vaja klientidel lahendada. «Kokkuvõttes me ju eksisteerime kliendi jaoks,» toonitas Kalvet.
Holm on tema sõnul valinud tooted, mille järele nähakse suurt nõudlust ja kus konkurents pole olnud piisav. «Tuleviku- ja laienemisplaane tehes ning toote- ja teenusevalikut koostades lähtume samuti klientide vajadustest.»
Eestis tegutsevatel pankadel on väga erinevad omanikusuhted. Kolm suuremat panka ehk Swedbank, SEB ja Luminor kuuluvad välisomanikele; LHV ja Coop Pank on kohalikud börsiettevõtted; Inbankil on hulk osanikke ja Bigbankil kaks omanikku, aga Holm pank kuulub ainuomanikule Arne Veskele, kes on ka ettevõtte nõukogu esimees.
Kas see tähendab, et omanik helistab tihti? «Juba mitu nädalat pole helistanud,» tõdes Kalvet. «Aga kui vahel on vaja, siis räägime vaata et iga päev. See sõltub vajadusest.»
Artikkel avaldati Postimehehes 09.05. Autoriks on Tõnis Oja.
Holm Bank AS
Posti 30, 90504 HaapsaluPärnu mnt. 158/1, 11317 Tallinn
Äriregistrikood
14080830
